jälle väike auk sisse tulnud kirjutamisse. põhjus õige lihtne - olen maru väsinud! päeval olen tööl ja kui koju jõuan siis vaatan telkut, internetin, söön ja lähen magama. ei ole olnud jaksu ega tahtmist elu üle järgi mõelda ja veelvähem nendest väikestest mõtetest, mis vahepeal tulevad, mingit juttu kokku kirjutada. nädalavahetustel ei ole ka õnneks eriti puhanud. eelmine vahetus sai tähistatud gea ja dea vananemist, järgneval päeval põhiliselt familyguyd vaadatud ja niisama aega surnuks löödud, mari sünnipäeva puhul end muinasjututegelaseks riietatud ja trimbatud niipalju, kui jaksu oli. karti sõitsin kaa ja saavutasin tüdrukutest esikoha. vahelduse mõttes täidsa lahe :) see vahetus põrutasin (põhiliselt) poistega väikese saare peale ja jõin ära metsikutes kogustes koolaveini. metsik kogus = alla 3l, sest kankut lõpuks minema ei visanud ja sama menüüga jätkates saan veel järgmine ndlvh odavalt läbi ajada :D

rohkem ei oskagi midagi kirjutada. korteris on jahe ning üksildane ja tegelt on ikka suht jabur 50% palgast üüri alla magama panna. ma ei teagi, mida teha nüüd. ei tahaks merkale kolida, aga linna variante ka nagu eriti ei paista. äkki veel paar kuud suudan palgast vajamineva välja pigistada ja kui arvenumber aasta lõpus ikka lolli järjekindlusega miinusesse kisub siis tuleb midagi ümber mõelda. 1 variant oleks korteriomaniku juurde "tagasi" kolida. kuigi risto eks-tuba on vist praeguseks juba korteriomaniku venna kasutada suhtkoht. 2 variant oleks ikkagi kellegi juurde end üüriliseks pressida. neid keegisid ei ole aint eriti üldse. 3 variant oleks kellegagi uus kodu kahe (või enama) peale võtta aga uut, sobilikku kodu leida on raske ja inimest, kes mind suudaks pikemalt kui päevake-paar välja kannatada leida veel raskem. eriti kui väljakäidav rahavariant oleks allapool 3K ja nõudmised elamistingimustele keskmisest veidi üle. oeh.

tegelikult kõik algas sellest, et ned vogue (kristiines) ja ventili (ülemistes) prillid ei andnud mulle rahu. neid oli väga väga vaja. otsustasin siis rommi, kuna ta niikuinii kristiine kõrval elab, kohtunikuks kutsuda, et kui vogued tõesti TEGELT suht okeid on, siis võib ju oma välimusse veidi investeerida. õnneks/õnnetuseks oli see paar juba kellegi koju rännanud ja rommi sai oma vastutusrikkast ülesandest kerge vaevaga lahti. otsustasime telefonitsi mõnipäev koos õhtusööki vaaritada ja sellega asi seekord piirdus.

laupäevahommikul pidime kursaõdedega kl 8 lindaliini laevukesega soome põrutama. olime kataga just sadamasse saabumas (tubli 7:10 oli kell), kui mari helistas, et laev ei välju. läksime asja uurima ja selgus et jah, 1-2m kõrgused lained merel tähendasid pisijaanika jaoks tormi :D otsustasime, et ootame ära kl 10nese laeva saatuse. see muidugi ka ei väljund. koju magama siis. kell oli vist 11:15 või midagi sinnakanti, kui soomlane inks helistas, et kl 12 laev väljub. väikesed kahtlused ja läbiarutamised ja põrutasin taksoga sadamasse. jõudsin närvitsedes 11:40 või nii kohale ja asusuin teisi ootama. kata saabus tsirka 10min enne ja mari 1min enne. ainult et laev väljus 2 min varem seekord. ja nii me eestisse jäimegi, sest pilet oli mari käes ja ei aidanud ei tuttav tütarlaps klaasitaga ega bronninumberi olemasolu. elu on ikka seiklus!

kui mari ema pisipego mind koju viis siis helistas rommi ja teatas et nüüd on võimalus männikule shootima minna. no mis ma seal kodus ikka teen, linnariided võsakostüümi vastu ja gaas põhjas sinika striidile :D sealt edasi ergo wrangleriga tedre striidile ja sealt omakorda kalle PTga männikule. huvitav auto on see, nimelt on eestis olemas tavaline LE ja siis on PT LE. need suuremas osas ei kattu, nagu ma teada sain, nimelt PTl on 90% ajast eeskõigus manöövritele. aga see selleks, jäin ju siiski ellu. igastahes männikul siis proovisime rommi klassiõe juhendamisel veidi kõmmutada. viiepeale oli vist 125 lasku meil, mina tegin tubli ühe :D hull närv oli sees ja kui taldrik lendu lasti siis ma vist nii ehmatasin, et tõstsin põse pära pealt ära ja kui päästikut vajutasin siis lendas see pära täie tagasilöögihooga vastu põsesarna. võttis ikka pisara lahti küll, sest ma pigem ootasin hoopi nagu õla suunas :D suht piinlik lugu aga õnneks praeguseks sinikat veel ei ole. aga valus on küll. ja no muidugi mööda lasin ka. vussi :D aga poisid olid see-eest tublid ja ikka pea pooled vist said puruks tulistatud. eks seda oli fun niisama vaadata ka.

õhtul oli kell vist juba üheksa saamas ja olin vaikselt lootust kaotamas, et kuskil üldse midagi toimuks. õnneks tuli päästev telefonikõne ja võeti mind kaasa poiste pokkeriõhtule tormi juures. trimpasin taneliga koos roosat, lõhkusin (tegelt mina ei lõhkund aga olin kaudselt süüdi) ära ühe veiniklaasi, näksisin kõike (sh värsket õunakooki, mmm) ja õhtu edenedes trimpasin mingit sloveenia punast kah. mõnus õhtu oli, kuigi ma ise ei mänginud. jälgida oli siiski pingeline, pidevalt all in ja tuhast tõusmised. kui ma nüüd ei eksi, siis finaalkolmik jäi taal, rommi ja paesoo ning auhinnafond oli lõpuks aukartustäratavalt lausa neljakohaline. mõned poisid tõmbasid edasi kluppi aga mul seekord erilist himu polnd. ning kuna ma olin oma keele tublisti pehmeks joonud ja auto oli ilusti rommi maja ees taaskord ja teda ma sinna üksi jätta ei raatsinud, siis palusin väikest voodikohta ja maabusin remonditavas kabinetis. niiiii pehme voodi ja niiiiiii pehmed padjad olid. ja hommikul tuldi aeti ilusti üles (khm, hüpati sujuvalt voodisse, oleks õigem öelda), pakuti neljaviljaputru mustsõstramoosiga ja prantsuse räppi kah. täiesti superluksuslik ma ütleks!

aga lõpetuseks kombineeriks siia ühe pildikollektsiooni mu imesuperluksmõnusast hispaaniasuvkursusest sest ega tegelt vist pole kellelegi eriti neid pilte näidanud ja äkki kedagi ikka huvitab. tuli siuke väike meenutamisehimu peale :) üritasin alguses piirduda neljateistkümne pildiga, igast päevaks üks, aga noh, läks nagu alati ja lõpus pidin ikka kõvasti kässari peale tõmbama et mitte 50 pilti kokku lükata. seekord siis 24 ja suuremaksklikitav pisipilt :) aga kõvad kärped on endiselt sees ja kui kellelgi sügavam huvi, siis 1437 + 141 on neid minu arvutis hetkel kokku, lisaks veel DVD plaat kõigi piltidega ja.... oeh, oli tore aeg :)

ma tegelt ei meeldi endale üldse eriti. parematel päevadel on suht okei aga enamasti on ikka kõik selline kõvasti allakeskmise. ja siis, kui ühel päeval, samaaegselt krissuga MSNis vesteldes avastasin veebist mingi uue breketisüsteemi, mis pidi tekitama puhtama ja kuivema ja meeldivama tunde ja kiiremini ja efektiivsemalt, hakkasid kõrvad kohe muidugi kiiresti liikuma. tegin väikese rissöörtsi ja jõudsin tulemiteni, et õnneks uut süsteemi ka paaris tallinna asutuses juba kasutatakse ja minu veatu naeratus võiks minna maksma vast kuni 25K. sellest tubli 2/3 siis esialgne paigaldus, paar kilo hooldusteks ja paar (mõni?) kilo (uuuuhhhhh) nende kuradi tarkushammaste eemaldamiseks, öäkk. samas võtsin vastu ka otsuse, et pean end kuidagi kokku võtma, ja selle protseduuri ikkagi mitte-üld-narkoosi-all läbi tegema. sest brekside jaoks on vaja säästa ju :) marvan et see kokkuvõtmine läheb mulle maksma mingi maru suure koguse rahusteid. esimene portsjon aja kinnipanemiseks ja siis teine, topeltportsjon, õigel kuupäeval kohale ilmumiseks. siis väike paranemisaeg ja edasi ortodondi jutule ja enne ära ei lähe kui lubatakse need uue süsteemi asjad suhu paigaldada, muahahaha. igaõhtu kui hambaid pesen vaatan oma kihvakesi ja mõtlen, et milline ma modellinaeratusega kunagi välja võiksin näha. kui hambad korda saaks, siis oleks juba suht okei ju? aga no eeeeiiii.... kui naeratuse ja silmadega juba võluks, siis oleks järgmiseks pinnuks silmas minu vägagi kahtlase väärtusega rinnapartii, pisike õllepunsu (ainult et ma ei joo ju õlut) ja täiesti ebaproportsionaalselt laiadele puusakontidele konstrueeritud lohvakas tagumine ots :D ja tänu neile pisiasjadele olengi külgvaates nigu kõver kreeka e. või tsee. või ükskõikmilline kurvjas täht. kui esimese kahe suhtes aitaks väike kirurgiline protseduur (mille jaoks mul seni raha pole, kui rahaka mehe poolt kingitud sõrmus kätt ei ehi), siis viimane on minu needus. toretore küll et lapsi saaks sünnitada nagu kuulipildujast, aga see jalgadega pirni imidž pole ikka päris minu jaoks. ma tahaks ilusat barbikeha - prinki pisikest peput, piitspeenikest piha ja suurB/väikeC partiid. ja muidugi seda modellinaeratust, mille saamisplaani lõpptähtajaks panin hetkel suure hurraaga dets2008. või no selleks ajaks võiks vähemalt breks juba suus olla. hea vähemalt et praegu saab oma suht peenikeste käevarte ja pikaldaste (tontsude :D) jalgade ja ilusate silmadega edvistada.

ahjaa, auk on ka jälle kirjutamisse sisse tulnd. hmmmm. kokteiliõhtu a la eelmine laupäev jäi (minujaoks) ära, vaatasime hoopis kaleviga magasinis ookeani filmi ja üritasime rongil püsida, mis eriti ei õnnestunud, pühapäeval ärkasin ja läksin magama ühes ja samas kostüümis ning ei teind absoluutselt mittekuimidagi, esmaspäeval asusin tööle uuele ametikohale, kus nüüd juba poolteist nädalat õpipoisi ametit olen proovinud, natuke sai lauldud, natuke joostud, natuke nele (ja assistendiga) kinos käidud ning hiljem niivõrd-kuivõrd piibutatud ja meeldivalt chillitud, reedel sai merkal käidud jutustamas ja niisama passimas ning sügispapud koju toodud ja hiljem viis kalev HHCle kust öösel suht üksi koju sai jalutatud ja laupäevahommikul sai firma suve/sügispäevadele bussirallitud ja seal sai rabas matkatud (laudtee? liigne luksus :DDD) ja orienteerutud kolmanda koha vääriliselt ja pilte klõpsitud ja tantsitud nii, nagu keegi ei näeks koos oma ustava tantsutiimiga, ja ukuga rumbatatud ja ehmatatud ja pahaseks saadud ja rõõmustatud jpm. siis sai veel pühapäeval tallinna sõidetud ja tallinnast haapsallu ja haapsalu lennukal ringi uidatud ja inimestega juttu aetud ja siis tallinnasse rallitud ja mu pisipisikesed austraallased lilijuurde "sööklasse" viidud ja bowlingus käidud ja merkal ja kodus ja jälle tööl ja kontsedil ja jälle merkal (sain selle käigu eest kaks suurt vahvat õlakotti, juhuuu) ja merkalt hommikul koos aussidega lennujaamagi sõidetud ja siis nats teles tantsumuuve meenutatud ja andra koju viidud ja nüüd saab siis magama minna. tänane filmiplaan läks küll kergelt öeldes vussi aga eriti ei morjenda, sest siiamaani on elus lootus enne keskööd tekialla saada. seletamatutel põhjustel on hull vässu peal ja silm lihtsalt ei püsi lahti viimasel ajal. eriti vahemikus 11...14 tööjuures olles. õnneks mu uus mentor mõistab mind, sest tema "raske hetk" on umbes täpselt samal ajal ja seetõttu ta orgunniski ülemustelt välja metsikud rahasummad ja kontori ümberkujunduse, et 10min lõunauinaku jaoks kontorilaudade vahele üks korralik diivan tekitada. vahva värk!

hull kulutamisnädal on olnud. kuigi võiks öelda, et suurem osa on alles ees. nädalavahetusse sattus mitu kokteiliõhtut erinevates seltskonades ja rahakott kergeneb raudselt vähemalt neljakohalise summa võrra. eks see nats kurb tõsiasi ole, aga mõnikord ju võib :) oma nokitsemisehobi alla panin täna 200 krooni ja tuleval nädalal peaks tulema arve ühe teise tellimuse jaoks. ütleks nii, et ka see summa ei pruugi enam kolmekohaliseks jääda. kuid eks selgub.

tegelikult tahtsin ma täna kirjutada oma ümberdisainitud toast. juba ammu arenes peas idee ja kui risto rootsi kadus siis ühel õhtul kogusin kokku kaks jõuvaru ja tegin garderoobinurka veidi ümber. see kuidas ta varem välja nägi, on veid aru saada sellelt pildilt. otsustasin tuba veidi laiendada ja lõpptulemus siis siuke:

sellest pildist jõuab muidugi kaudselt mu postituse pealkirjani. alguses oli vasakpoolne stange minu riiete päralt. kui risto kolis, siis sai tema stange ka sujuvalt omastatud. ja kuigi kaks stanget on igasuguseid pluuse-kampsuneid-pusasid-pükse-seelikuid täis, siis tundub, et võiks ikka veel rohkem olla! ma olen emalt ikka selle kokkuostmisgeeni pärinud, hull värk. aga kui poodi satun ja midagi põnevat näen, siis vastu panna ei suuda. sest et noh, vaja on, väga! montoni uue kollektisooni asjad vaatasin ka välja ja nüüd ootan novembrikuud kui lähen soetan endale paar seelikut ja paar pluusi ja hea hinna korral mantligi :D aga tegelt on tore, et valik suur on. vähemalt ei tüüta ennast ära :)

lisaks sa peale pooleaastast viivitamist oma privaatsust märgatavalt kasvatatud ehksiis jaanuaris mõnesaja krooni eest ostetud kangast (mida pidi jätkuma kolmele???) ainukesele otse tänavale avanevale aknale kardinasarnane asi ette meisterdatud. meisterdamine seinsnes siis selles et äsasin kanga ühe otsa jyski rullooäärte taha ja lootsin, et alla ei saja. siiamaani pole veel sadanud :) tuba läks kõvasti hämaramaks ja kuigi väljast pole veel kontrollinud siis tundub, et pimedas enam tuppa näha ei tohiks. välja näeb mu meistriteos siis selline:

ja nüüd siis minu tegelik postitusenimepõhjus ning emalt päritud needus. lühidalt võiks seda nimetada insanum shoeskus ehksiis kõrgema taseme kingaarmastus. ladusin oma suvevarustuse kingariiulilt keset tuba ja tegin paar plõksu ka. no muidugi ma tean inimesi kellel on rohkem, nii umbes 40 paari kanti, aga mulle tundub see minu kollektsioon ka juba suht uhke. alustagem siis vabaajapapude kollektsioonist.


paremalt lugedes: minu nike jooksutossud, millega aastaid sporti tehtud on aeroobikast ja jõusaalist kuni metsajooksudeni. tegelt kui nüüd järgi mõelda, siis pole neid palju kasutand, sest neil lõi tald suht kiiresti peale ostmist paarist kohast lahti ja seetõttu lasevad mõlemad kohati vett läbi. ma isegi ei tea millal soetatud aga päris staazhikad teised. järgmisena minu blendi papud mis me anderoga soomest tõime. aasta võis olla 2002 või 2003 vist. väga truud ja palju läbi elanud, voodri käisin paari aastaga ribadeks, ema viis kingsepajuurde ja see pani uue voodri ja nahast voodrikatte et nad mind veel aastaid edasi teeniks :) minu o'neill'i valged papud, mis sai ostetud kui eelmised valged papud (isegi ei mäleta kas eelmised olid siis needsamad blendid või keyd või adidased?) hakkasid otsi andma. igatpidi üleni nahast ja suht kange ehitusega st pikemal kandmisel panevad kannad hõõruma. aga tublid ja juba paariaastased. järgmised on minu talvine ost, taaskord o'neill ja auga kannavad nime selle-suve-papud. ülimugavad ja armsalt pruuniroosakirjud. ja last but not least - minu uusim papulisand. bullboxeri valged vabaajajalatsid. mõnusalt kerged ja praegu veel ilusalt valged. jahh, mul on nõrkus valgete papude suhtes.... aga isegi tubli et neid nii vähe on. pildilt on puudu veel ühed valged key vabaajajalatsid, mis sai vist hollandist €9,90 eest ostetud aga mis ma vist aastaga täiesti räbalateks käisin (ninad katki täiesti). superkerged ja superhead olid muidu. ja siis veel minu mustad adidase tossud millega kõvasti rohkem sisesporti tehtud kui nike'dega aga just seetõttu hoidsin neid ka suviste metsajooksude ajal merkal. et nad talvel uuteks väljakutseteks valmis oleksid :)

jätkakem siis minu suvekingadega:

alustagem teisest reast, ülemisest paremast nurgast. esimesed siis minu kontsadeta mustad pieces'i kingad, mis nelega soomest shoppingtuurilt sai ostetud kevadel. väga impulsiivne ost, nad on mulle tiba suured ja kannatavad kandmist õhukese sokiga... niiet väga tihti pole nagu kandnud. muidu väääga ilusad. praegu tuli mõte et võiks nende kojudelegeerimist proovida. emps ja õeraas peaksid mõlemad minust sips suurema jalaga olema. või õeraas vähemalt küll. edasi on väikese kotsaga plätutüüpi kingad, samast poest kui mu valged key'sid ja maksid ka umbes 10 eurot. ei ole kuidagi väga mugavad ja palju ei kanna. noh jah, aga vahvad ikkagi. järgmised mustvalged kingad sai kunagi ammu ema käest välja nuiatud. HULLULT oli vaja noh, sikupilli keskusest leidsin. nende kingade looming on ka minu ainuke labajalaarm :) ma isegi tean täpselt millal nad mu ära märgistasid, 2005 aasta juunis TTÜ ehitusteaduskonna lõpuaktusel käisin nendega ja sukka polnd jalas ja hõõrusid ikka no täie raha eest ja veel natsa. armi pärast ei julge vastu eriti palju kanda ka, äkki läheb hullemaks. järgmised kaks paari on mu värsked sabolapsed. esimesed siis ilusad 9cm kontsaga mustad kingad, väikeste ketikaunistustega. eks nad parajad beibekad ole, aga mulle meeldivad ikkagi. teised on lahtise varbaga suvekingad, ostsin eelkõige mõeldes iisraelireisile. et saaks varbaküüned ära värvida ja linnapeale eputama minna :D tagumise re lõpetavad mu supernunnud plätud. kui ma nüüd ei eksi, siis nad on pärilt bali saarelt (ehksiis 6 aastat vanad!). tähed paelapeal peaks teoreetiliselt kokku andma "converse" aga ma kahtlustan et nad on umbes samapalju converse kui mina eesti president. kogemustega papud muidu, palju reisinud ja maailma näind ning isegi kingsepa juures paranduses käind (kingsepp vaatas ema nagu ilmutust kui see plätud letile lõi. nähtavasti eriti paljud hullud plätusi varanduseks ei pea :D). tõenäoliselt kannan, kuni talda auk kulub. kahjuks pole see aeg enam kaugel :(

jätkakem esimese reaga. paremas nurgas on ema kingad, mis ma kevadel testimiseks võtsin. niiiii mugavad. mis siis, et laia kontsaga ja tömbi ninaga. mulle tundub naljakas, et nad jalas püsivad, aga noh... eks elus peab veidi salapära ka olema :) järgmised on valged mokassiinitüüpi kingad, mis juulis walkingust sai 200 krooni eest ostetud. vajasid alguses ikka põhjalikku sissekäimist kuid on väga tublid olnud ja tänaseks saame juba ilusti läbi. konts on neil mingi naljakas sest klõbisevad nagu oleks plekk ära kulund ja käiks mingite naelte peal. edasi on imeilusad pruuni-roosakirjud kingad, mis samuti emalt eest ära said napsatud. suht kõrged, aga siiski mugavad. kahtlustan päritoluks trendexpressi, sest see ema lemmikpood ja kingade pruun osa on vaheldumisi pruun seemis ja krokodillinahk. ja lõpetuseks mu suur armastus. valged eligokingad, mis sain oma kahekümneesimeseks sünnipäevaks. ehksiis praeguseks on nad juba pooleteistaastased. nii hüpermugavad, et nendega jalutaks küll maailma lõppu ja tagasi ka. ja ilusad. ja armsad. ja vastupidavad :)

vot täpselt selline shoedrobe mul suveks ongi. sügis-talveoma peab ka millalgi merkalt ära tooma, ilmad annavad juba märku. eks kui mõnel sügisemal päeval igav on, kaardistan nemad ka ära. tänane ilm kutsub jalutama niiet kirjutangi selle jutu lõpuni ja lähen linnapeale uitama. või peaks hoopis väikese kodukoristuse tegema? tänane äratus oli varajane niiet aega maa ja ilm. mõnsa :)

lõpetuseks tahaks öelda, et ma siiralt vihkan igalpool päevitavaid juuksekarvu. kuid kui ise oled kahekümnendates kiiresti kiilanev pikkade blondide juustega piiga, siis nagu valikut eriti ei ole. tuleb korraks sisse-välja hingata ja jälle ühest korteri otsas juuksekarvadekorjandusega alustada. phäh.